Contra Paganos = Maarahva vastu.docVIP

doi:10.7592/MT2004.28.harmening “ContraPaganos”=“Maarahvavastu”? Etnoloogiliste m?istete teoloogilisest taustast 1 Dieter Harmening Teesid Artiklis vaadeldakse s?nade paganos ja rusticus t?hendusi ja t?lgendusi varakristlusest t?nap?evani ning ?nnistus- ja maagiliste vormelite kasu- tamist vaimulike repertuaaris. T?nu kirjaoskusele ja ligip??sule n?idus- tekstidele sai vaimulikust n?iduse autoriteet, loitsude puhul v?ime j?lgi- da levikut ülalt alla, eliidilt lihtrahvale. M?rks?nad: eliitkultur, ebausk, keskaeg, maagia, n?iduss?nad, pagan, rahvakultuur See polnud kuigi ammu, kui akadeemiline folkloristika arvas pagan- liku rahvausundi (superstitsiooni) üksnes teadusloo uurimisvald- konda kuuluvaks. 19. ja 20. sajandi mütoloogiaalased uuringud, mis üritasid p??seda rahvausundiliste allikmaterjalide kaudu germaan- laste maailma, said ?ige pea kriitika osaliseks, kuid alles arisoo- fiast ja rassipuhtusest innustunud kristluse asemele vanemat (pagan- likku) puhtgermaani usundit otsiva (saksa k Ahnenerbe; t?lgitav mh ka kui “esivanemate p?randus”) ringkonna uurijad diskredi- teerisid selle suuna t?ielikult. Kahtlustati, et usundiuuringuid kasu- tatakse maailmavaatelise v?itluse vahendina, ning j?eti see vald- kond akadeemilise folkloristika uurimis- ja ?petamistegevuses pike- maks ajaks kalevi alla. Siiski polnud endiselt vastatud p?hiküsi- musele, kuiv?rd saavad ajalooallikad, kui üldse saavad, olla arves- tatavad t?endusmaterjalina, milleks olemist n?udsid neilt müto- loogiauurijad. Würzburgis kaitstud doktorit?? (Harmening 1979), mis keskendus just nimelt allikav??rtuse küsimusele ja j?udis ülla- tavate – nimelt negatiivsete – tulemusteni, j?i folkloristikas pea- aegu t?helepanuta. M?ne aja eest avastasid argiajalugu ja ajalooline antropoloogia k?nealuse valdkonna uuesti. Vaevumata uuemate uurimustega l?hemalt tutvuma, ammutati tühjaks kogu vanem kirjandus. T?nu arvukatele uustrükkidele on see üsna kergesti k?ttesaadav. A