Eesti Muinastaideseltsi tekkest ja tegevusest.docVIP

Lühiteated Eestile l?himad kaljujoonised on leitud P?hja-L?tist Eestis ei ole kaljujooniseid seni avastatud. L?tis leidsid kohalikud koduloouurijad esimesed kaljujoonised 1986. aastal. Suurem osa neist asub Koiva (Gauja) rahvuspargis. Need olid uuristatud devoni liivakivisse peaaegu ligip??smatutes j??rakutes ja koobastes. Sambla, samblike ja vetikatega kinnikasvamise t?ttu on joonised halvasti n?htavad. Siiani on leitud kolmkümmend petroglüüfide rühma. Leiukohati varieerub kaljusse uuristatud sümbolite hulk ühest viiesajani. Eesti Riia laht Venemaa Leedu Valgevene – üksik sümbol v?i petroglüüf – v?hem kui 20 sümbolit – rohkem kui 20 sümbolit – petroglüüfid koobastes, v?hem kui 20 – petroglüüfid koobastes, rohkem kui 20 Joonised 1 ja 2. Petro- glüüfide leiukohad L?tis 231  Joonis 3. Vaade Koivale Virtakase kaljujooniste leiuko- has. Brasla regioon. Joonis 4. Kas see on kalen- der? Kui t?esti, siis pidi n?dal olema üheksa p?eva pikkune. Brasla regioon. Joonis 5. Esimesena ( 1986. aastal) avastatud L?ti kalju- joonised Virtakase kaljul Bras- la regioonis. Joonis 6. Ristikalju alumine joonisrühm (Krustu klints, Nurmio i regioon). 232  Joonised 7 ja 8. Jooniskalju Pie?kalni regioonis. 233  Joonis 9. “Laev”. Petroglüüfi uurisid Rootsi eksperdid, kelle hinnangul v?ib joonis p?rineda XIII–XV sajandist. Petroglüüfide hulgas saame eris- tada m?ningaid l?ti geomeetrilise ornamendi elemente, l?ti ja balti ju- malate ja jumaluste sümboleid (k?i- ge sagedamini esineb viljakusejumal Jumise m?rk), majam?rke, vapikuju- tisi, maagilisi m?rke, aga ka pügala- pulga t?ketele sarnanevaid uuriseid. K?ige levinum sümbol on ristim?rk. Petroglüüfide uuristamise aja kohta ei ole mingeid andmeid. Kui v?tame arvesse asjaolu, et devoni liivakivi on pehme ja kergesti murenev, on v?het?en?oline, et need m?rgid saavad olla vanemad kui 1000 aastat. L?hima ajalise piiri m??ravad aga kahe leiukoha petroglüüfe katval maalihkel kasva- va