Eesti regiv rsi parallelism ja maagilise elutunde taandumine.docVIP

doi:10.7592/MT2003.24.undusk Eesti regiv?rsi parallelism ja maagilise elutunde taandumine 1 Jaan Undusk Tahaksin oma iseenesest ju v?ga visandlikuks j??vas ning v?ima- likke t?sisemaid diskussioone ehk ainult tagant t?ugata püüdvas arutluses ühte kimpu siduda s??raseid m?isteid ja n?htusi nagu eesti vanem ehk regiv?rsiline rahvalaul koos temale vormiliselt iseloomuliku parallelismi ehk m?tteriimiga, maagiline elutunne ja sellele vastav keelekasutustüüp ning animistlik ehk hingedeusku maailmavaade. Minu p?hitees on ?ieti v?ga lihtne: ma v?idan, et rahvalaulu parallelistlikul ülesehitusprintsiibil on mingi olemuslik side maagilis-animistliku maailmavaate ja sellele omase keeleka- sutusega. Sedalaadi riskantset v?idet v?lja k?ies ei pea – nagu see muidu tavaline – mitte kellelegi otseselt vastu vaidlema (ja see on asja meeldivam pool), sest küsimust s??rasel kujul ei ole kas lihtsalt püs- titatud v?i on see toimunud folkloristika ja lingvistika jaoks kauges spekulatiivses perifeerias. Parallelismiga ongi tegeldud valdavalt empiirial?hedases perspektiivis, andes talle poetoloogilisi iseloomus- tusi neis piires, nagu ta keelelise n?htusena otse silmaga seiratavalt meie ees avaneb. K?ige kaugemale on j?utud m?tteriimi-ilmingute süstematiseerimises ja mudeldamises lingvistilis-loogiliste vahendi- tega, enamasti küll nende raamesse pidama j??deski, kitsamatest erialastest j?reldustest igaks juhuks eemaldumata. Siiski,Wolfgang Steinitzi (1934) ja Roman Jakobsoni (1966) klassikaliste k?sitluste k?rvale v?ib h?bitundeta asetada ka kodumaist parallelismiklassi- kat, olgu siis Jaan Kaplinski (1972) v?i Helle Metslangi (1981) sulest. Kummaski neis ei piirduta lingvistilise struktuurianalüüsiga, vaid tehakse oletusi keelelise parallelismi üldkultuuriliste aluste ja funkt- siooni kohta, seda nii esteetilises kui ka filosoofilises plaanis, j?udes sellise m?testustaseme l?vele, kus peamiseks kujunevad juba nii- ?elda viimsed riskantsed küsimused laadis, miks