Eesti kaerajaanid ja tantsutüpoloogia.docVIP

doi:10.7592/MT2009.41.pomozi Eesti kaerajaanid ja tantsutüpoloogia 1 Peeter Pomozi Teesid: Ammusest ajast on m?eldud, et keelte dialektoloogia ja tüpoloogia analoogia p?hjal on v?imalik uurida ka rahvatantse. Ungari tantsuteadlased Gy?rgy Martin ja Ern? Pesovár katsusid mitmes ungari tantsudialektidest ja motiividest koostatud uurimuses ja monograafias (nt Martin Pesovár 1960, 1964; Martin 1995, t?iendatud, postuumne trükk) teoreetiliselt kokku v?tta, kuidas v?iks kasutada tantsuteaduses etnomusikoloogia ja keeleteaduse uuri- mismeetodeid. Artiklis vaatan l?hemalt ka seni rakendatud n? strukturaalset l?henemisviisi ning tüpoloogilise uurimismeetodi iseloomulikke jooni tantsu- teaduses. Seega l?htub mu artikkel eeldusest, et teatud tantsudel ja tantsu- tüüpidel on oma varieeruvuseski suhteliselt kindel ja kaardistatav morfoloo- gia (tantsumotiivid) ning süntaks (struktuuri suuremad üksused, eesti tantsu- terminoloogias mh tuurid ja tuuride osad) ning sel moel saab analüüsida P?h- ja-Euroopas levinud kontratantse ja uuemaid paaristantse. üksikasjalikumalt vaatlen uurimuse rakenduslikus osas eesti kaerajaane. Kaerajaan on t?nap?eval Eestimaal üks tuntuimaid rahvatantse, millest on ka trükis ilmunud 17 varianti ja rohkesti lühiteateid Kristjan Toropi raamatus Kontratantsud (Torop 1995: 162–180). Ka soveldatud kujul, kümnetuurilise tantsuna n?gi Kaerajaan ilmavalgust v?ga varakult: juba Anna Raudkatsi 2 1926. aasta raamatus Eesti rahvatantsud. K?esolev uurimus l?htub Toropi kor- pusest. Eesm?rgiks on n?idata kaerajaanide ja nendega motiivivara poolest sarnaste kontratantsude kaudu seda, kuidas on (ka) v?imalik tantsutüüpe ana- lüüsida ja tantsumotiive kaardistada. M?rks?nad: kaerajaanid, tantsumotiivid, tantsutüübid, tantsutüpoloogia Keeleteadus ja tantsuteadus: analoogsete uurimismeetodite küsimus Hiiu neidude-naiste v??l rippuvast arsenalist Folkloristid on ammu m?rganud, et teatud keeleliste ja folklo