Cyrillus Kreek rahvaviiside kogumine ja rannarootslased.docVIP

doi:10.7592/MT2003.23.kreek Cyrillus Kreek: rahvaviiside kogumine ja rannarootslased Anu Vissel Miks huvitus eesti helilooja Cyrillus Kreek eestirootslaste rahva- muusikast ja kogus neilt 1921. aastal 55 vaimulikku rahvalaulu? Kas oli see tingitud noore mehe hetkehuvist heita korraks pilk Eesti l??nerannikul elava naaberrahva tihedalt kokkuhoidva kogukonna rahvamuusikasse? V?i ehk oli tegemist hoopis millegi tuttavaga, mida ta otsustas nüüd talletada? Neile küsimustele vastamiseks tuleks l?hemalt k?sitleda nii C. Kreegi huvi rahvamuusika vastu üldse kui ka tema isiklikke suh- teid rannarootsi alaga, mis olid pikaajalised ja mitmeplaanilised. All- j?rgnevalt tuleb juttu C. Kreegi muusikafolkloristlikust tegevusest ja tema isiklikest suhetest eestirootslastega, mis andis sisuka v?l- jundi eestirootsi rahvamuusika kogumisel 1921. aasta suvel. Cyrillus Kreek ja eesti rahvamuusika kogumine Cyrillus Kreek (1889–1962) on eesti kultuuri j?tnud j?lje kui sil- mapaistev koorimuusika arendaja (helilooja, koorijuht ja peda- goog). Ta kuulub 20. sajandi esimese kolmandiku v?imekasse, rah- vuslikkust v??rtustavasse ja rahvuslikku k?lapilti kujundavasse eesti heliloojate p?lvkonda, kelle looming toetus tugevalt rahva- loomingule. Selle generatsiooni rahvamuusikaalased teadmised polnud saadud mitte üksnes akadeemilise stuudiumi k?igus Pe- terburi konservatooriumis, vaid t?nu rahvaviiside süstemaatili- 1 sele kogumisele ja otseses kokkupuutes ehtsa rahvalauluga. Kui rahvamuusikaga tegelemine oli kuulunud paljude tollaste muusi- kategelaste muusika?pingute aega noorp?lves, siis oli C. Kreek selles suhtes suur erand, sest tema huvi rahvaviiside vastu j?i püsima kogu eluks. C. Kreegi t?i rahvaluulekogumise juurde 20. sajandi algul Eesti üli?pilaste Seltsi (EüS) korraldatud rahvaviiside kogumise akt- sioon, mille juhiks oli esimene eestlasest rahvaluuledoktor Oskar Kallas (1868–1946). Selle ettev?tmisega püüti eesti arhailist rah-