Eesti regilaulude verbisemantika.docVIP

doi:10.7592/MT2007.35.labi Eesti regilaulude verbisemantika Kanni Labi Teesid:Artiklis kirjeldatakse eesti regilauludes liikumist, tajumist ja k?neakte m?rkivate paralleelverbide t?hendusseoseid ning vaadeldakse, millistele aja- loolistele t?hendusmuutustele regilaulu s?nakasutus osutab. Regilaulu kate- gooriad on m?neti teiste piiridega kui üldkeele omad, ent nende p?hialused p?rinevad üldkeelest. Kui üldkeele l?hisünonüümide puhul on oluline hulga ühiste semantiliste tunnuste olemasolu ja sünonüümid on ühe p?hitasandi m?is- te v?ikese t?henduserinevusega alamm?isted, siis regilaulu sünonüümide puhul on enamasti tegemist p?hitasandi m?istetega, mille ühine nimetaja kuulub üla- tasandile. Samuti kerkib esile rida üldisemaid kategooriaid ja m?istete sise- struktuure avavaid liitkategooriaid: üldistus saavutatakse abstraktset s?navara arendamata. M?rks?nad: eesti keel, eesti murded, keeleajalugu, lingvistika ja folkloristika suhted, regilaul, semantika Mida kujutab endast uurimisteema, kus on ühendatud regilaulud ja seman- tika? Kas siin on folkloorimaterjal paljas keeleuurimise abivahend v?i annab keeleteaduslik vaatenurk uusi teadmisi ka folkloori olemuse kohta, sest folkloori p?hivormid on keelelised? Kui Jakob Hurt hakkas rahvaluulet, omaterminiga vanavara, koguma, ei teinud ta seda kindlasti folkloristlikust huvist meie m?istes (folkloristikateadus on Eestis m?nev?rra noorem). Rah- vuspoliitiliste eesm?rkide k?rval olid tal aga lingvistilised huvid – oli ta ju ikkagi keeleteaduse doktor. 1888. aastal alustas ta oma üleskutset Paar palvid Eesti ?rksamaile poegadele ja tütardele j?rgmiste lausetega: Minu esimene palve k?ib Eestikeele kohta. üks keel saab alles siis t?iesti tuttavaks ja selgeks, kui tema murdeid ehk külade ja kihelkon- dade k?neviisi h?sti tuntakse (Hurt 1989: 45). Murdekeele talletamiseks sobisid tema meelest k?ige paremini rahvajutud, rahvalaule aga pidas ta t?hts