Eesti etnofarmakognoosia eluj ust kummelite n itel.docVIP

doi:10.7592/MT2006.34.kummel Eesti etnofarmakognoosia eluj?ust kummelite n?itel Ain Raal, Elmar Arak Teesid: Uute ravimtaimede avastamisel ja ammu tuntud droogide kasutus- alade laiendamisel on etnofarmakognoosia farmaatsiateaduse igati tunnustatud ja nüüdisaegne suund. K?esolevas artiklis analüüsitakse eesti etnofarmako- gnoosia eluj?ulisust kummelite kui populaarseimate ravimtaimede n?itel. Rah- vameditsiinilise andmestiku l?bit??tamine on v?imaldanud siinkirjutajatel püs- titada hüpoteesid, mille kohaselt v?iks l?hnava kummeli ja teekummeli toimeid pidada samav??rseteks ning kasutada l?hnava kummeli ürti teekummeli ?isi- kute asendajana. Kirjutises refereeritud farmakognostiliste, fütokeemiliste ja farmakoloogiliste uuringute andmed on esivanemate kogemusi igati kinnita- nud. See annab alust ja julgust l?htuda edasiste farmatseutiliste uuringute planeerimisel etnofarmakognoosiast ka teiste ravimtaimede puhul. M?rks?nad: eesti etnofarmakognoosia, farmaatsia, kummel, rahvameditsiin, ravimtaimed Farmaatsiateaduse, kitsamalt farmakognoosia ja fütokeemia ülesanneteks on muu hulgas uute ravimtaimede ja toimeainete ning droogide uudsete kasutusviiside leidmine. Esmapilgul tundub ehk uskumatuna, et t?nap?eva teadusele omase p?hjalikkusega on suudetud l?bi uurida vaid 5–6% taime- liikide keemiline koostis. Seet?ttu on uurimisobjektide valikul ja t??hüpo- teeside püstitamisel oluline arvestada rahvameditsiiniga, kus ravimtaimi on kasutatud sadu aastaid (Samuelsson 1992: 13). See on niisiis farmaatsia- teaduse igati tunnustatud ja nüüdisaegne suund. Mainekas farmakognost Gunnar Samuelsson m?rgib samas, et kuigi niisugust l?henemisviisi nimeta- takse tavap?raselt etnofarmakoloogiaks, v?ljendab selle sisu hoopis t?pse- malt teine termin – etnofarmakognoosia. Eesti rahvameditsiini andmestikku klassifitseeriv uuring on n?idanud, et k?rvuti loomsete, keemiliste, maagiliste ja muude ravivahenditega kasuta- s