D ssi ja rahvamuusika suhetest Eestis 20. sajandi I poolel.docVIP

doi:10.7592/MT2009.41.lauk D??ssi ja rahvamuusika suhetest Eestis 20. sajandi I poolel Tiit Lauk Teesid: K?esolevas artiklis k?sitletakse afro-ameerika p?ritolu d??ssmuusika j?udmist meie kultuuriruumi ja sellega kaasnenud n?htusi, keskendudes d??ssi ja eesti rahvakultuuri vastastikustele m?jutustele. Uurimus l?htub faktist, et vaid kümmekond aastat p?rast Eestimaale j?udmist, s.o juba 1930. aastate algul püüti meie rahvamuusikast v?gagi erinevat d??ssmuusikat m?ngida küla- kapellidega. Tekkinud külakapellide ja d??ssi seoseid vaadeldakse mitme akulturatsiooniteooria seisukohalt, v?ttes k?sitluse l?htepunktiks siinkirju- taja arusaamisel ja pikaaegsel kogemusel p?hineva m??ratluse d??ssmuu- sika p?hiolemusest. Andmete analüüsi tulemusena j?utakse seisukohale, et eelkirjeldatud n?htust ei ole meil veel p?hjust pidada rahvuslikuks d??ssiks. M?rks?nad: akulturatsioon, d??ss, haitarijazz, külaj?ts, külakapellid, sving, The Murphy Band Selle teema k?sitlemist peaks alustama küsimusega, mis on d??ss. Selline küsimus v?ib tunduda praegu, 21. sajandi hakul imelikuna, sest oleme ju ammu harjunud pidama d??ssmuusikat meie kultuuripildi iseenesestm?istetavaks osaks. Ometi vaieldakse selle üle siiani, ja ühest, k?igi poolt tingimusteta akt- septeeritud definitsiooni pole veel s?nastatud. Seda probleemi k?sitleb p?hjali- kult ka muusikateadlane William Howard Kenney oma ulatuslikus artiklis “Context and Definition of Jazz” (Kenney 1995: 100–116), tuues hulga n?iteid, definitsioonini ikkagi j?udmata.Teadaolevalt esimene katse d??ssi defineerida ilmus 1914. aastal San Francisco Bulletinis: Anything that takes mainliness or effort or energy or activity or strength of soul is jaz [K?ik, mis kasutab hinge voolus?ngi v?i pingutust (ponnis- tust) v?i energiat v?i aktiivsust v?i j?udu ongi d??ss] (Porter Ullman Hazel 1992: 5). Nagu v?idab Joachim-Ernst Berendt, pole üheski teises kunstiliigis viieküm- 1 ne aasta jooksul v?lja kuju